Eesti Prantsuse Lamba- ja

Karjakaitsekoerte Tõuühing

Põhikiri

1. MITTETULUNDUSÜHINGU NIMI, ASUKOHT, EESMÄRGID

1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Prantsuse Lamba- ja Karjakaitsekoerte Tõuühing, edaspidi "Tõuühing". Ühingu aadress on Kuuse 23 Laagri, 74603 Harjumaa, Eesti. Tõuühing on asutatud 05.03.2007.a.

1.2. Oma tegevuses juhindub Tõuühing käesolevast põhikirjast, Eesti Vabariigi seadusandlusest ning FCI ja Eesti Kennelliidu poolt vastuvõetud eeskirjadest ja otsustest.

1.3. Tõuühingu eesmärgiks on ühendada isikuid, kelle tegevus või harrastus on seotud Prantsuse lamba- ja karjakaitsekoerte tõugudega: beauceron, briard, pikardia lambakoer, pürenee lambakoer pikakarvaline, pürenee lambakoer siledakoonuline, pürenee mäestikukoer ning tegeleda nende kasvatuse ning aretuse edendamisega Eestis. Nende eesmärkide saavutamiseks Tõuühing:

  • Organiseerib ja viib läbi tõualaseid üritusi (seminare, koosolekuid, näitusi, võistlusi, katseid jne.), nimetatud tõugude ekspertide, kohtunike täiendkoolitust, olles need vajaduse korral eelnevalt kooskõlastanud Eesti Kennelliidus.
  • Teeb Eesti Kennelliidule ettepanekuid ekspertide ja kohtunike valiku suhtes näituste, katsete ning võistluste läbiviimiseks.
  • Tutvub koera omada soovivate isikute valmisolekuga koera kasvatamiseks ja nõutavate pidamistingimuste olemasoluga.
  • Abistab Tõuühingu liikmeid neile vajalike toodete hankimisel.
  • Osaleb Eesti Kennelliidu poolt organiseeritud üritustel, abistab oma liikmeid nendes osalemisel, suhtleb vastavate tõugude rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikide tõuühingutega ja tõuklubidega.

1.4. Tõuühing koordineerib vastastikkusel kokkuleppel teiste sama tõugudega tegelevate klubide ja ühingute koostööd ja nimetatud tõugude aretust Eestis ning esindab nende koeratõugudega tegelejate huve Eesti Kennelliidus ja väljaspool Eestit.

2. TÕUÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE JA LIIKMESKONNAST VÄLJAASTUMINE

2.1. Tõuühingu tegevliikmeteks võivad saada: - kodanik alates 18 eluaastast; - juriidilised isikud;

2.2. Tõuühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel.

2.3. Tõuühingu liige võib omal soovil ühingust välja astuda sellekohase avalduse alusel, mille ta esitab juhatusele. Liige loetakse lahkunuks avalduse esitamise päevast.

2.4. Tõuühingu liikmete hulgast võidakse juhatuse ettepanekul üldkoosoleku otsusega välja arvata liige, kes on oma sõna või teoga tekitanud kahju Tõuühingule, on rikkunud põhikirja nõudeid või on kaks aastat järjest jätnud liikmemaksu tasumata.

2.5. Tõuühingust lahkumisel või väljaarvamisel sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata.

3 LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Tõuühingu liikmel on õigus:

  • valida ja olla valitud Tõuühingu juht- ja kontrollorganitesse;
  • võtta osa hääle- ja sõnaõigusega kõigist Tõuühingu üldkoosolekutest, teha ettepanekuid ning esitada arupärimisi kõigis Tõuühingu tegevust puudutavates küsimustes;
  • saada täielikku informatsiooni Tõuühingu tegevuse kohta;
  • osaleda Tõuühingu poolt organiseeritavatel üritustel;
  • kasutada Tõuühingu vara, maad ja ruume üldkoosoleku või juhatuse poolt kindlaks määratud alustel;
  • lahkuda liikmeskonnast omal soovil.

3.2.Tõuühingu liige on kohustatud: - järgima Tõuühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid; - juht- või kontrollorganitesse valituna nende tegevusest aktiivselt osa võtma; - tasuma sisseastumismaksu ja iga-aastase liikmemaksu kindlaksmääratud ajal ja suuruses.

4. TÕUÜHINGU JUHTIMINE ÜLDKOOSOLEK

4.1.Tõuühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis toimub üks kord kalendriaastas. Erakorraline üldkoosolek võidakse kokku kutsuda juhatuse otsusega, samuti vähemalt 1/10 tõuühingu liikmete nõudmisel. Nõue tuleb esitada kirjalikult koos põhjuse näitamisega.

4.2.Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab juhatus kõigile Tõuühingu liikmetele vähemalt 2 nädalat varem kirjalikud kutsed koos päevakorraga.

4.3.Kui Tõuühingu liige ei saa üldkoosolekust osa võtta, on tal õigus lihtkirjaliku volikirja alusel volitada teist Tõuühingu liiget teda esindama ja hääletama.

4.4.Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valitakse üldkoosoleku poolt. Nende allkirjadega kinnitatakse ka üldkoosoleku protokoll.

4.5. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
4.5.1. tõuühingu põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
4.5.2. tõuühingu eesmärgi muutmine
4.5.3. kinnisvarade omandamise, võõrandamise, asjaõigusega koormamise ja laenude võtmise ning tagamise otsustamine;
4.5.4. liikmete väljaheitmine Tõuühingu juhatuse ettepanekul;
4.5.5. Tõuühingu juhatuse valimine, revidendi määramine, samuti ka vajadusel nende tagasikutsumine Tõuühingu eesmärkide eiramise või tegevusetuse puhul;
4.5.6. juhatuse ja revidendi aruannete ärakuulamine, ja majandusaasta aruande kinnitamine
4.5.7. Tõuühingu tegevuse lõpetamine;
4.5.8. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
4.5.9. muude küsimuste otsustamine, mis seaduse või põhikirjaga ei ole antud teiste organite pädevusse.

4.6.Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud tõuühingu liikmetest või nende esindajatest. Tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Tõuühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik Tõuühingu liikmed.

4.7.Kui käesolev põhikiri ei määra teisiti, tehakse otsused üldkoosolekul lahtisel hääletusel liht-häälteenamusega, välja arvatud põhikirja muutmise, kinnisvara omandamisse ja võõrandamise asjaõigusega koormamise, laenude võtmise ja tagamise ning Tõuühingu tegevuse lõpetamisse puutuvad küsimused, mille otsustamiseks on vaja vähemalt 2/3 koosolekul osalenud või esindatud liikmete poolthääletus. Salajane hääletus korraldatakse, kui seda nõuab vähemalt 1/10 liikmeist. Häälte võrdsel jagunemisel lahtise hääletuse korral annab ülekaalu koosoleku juhataja hääl, salajasel hääletusel loetakse sel juhul ettepanek tagasilükatuks.

4.8.Üldkoosolekul on igal tegevliikmel üks hääl.

JUHATUS

4.9.Tõuühingu tegevust juhib üldkoosoleku vahelisel perioodil Tõuühingu juhatus.

4.10.Tõuühingu juhatus koosneb ühest kuni kuuest liikmest. Üldkoosolek valib nimetatud arvu piires juhatuse liikmed kaheks aastaks. Juhatus valib enda liikmete hulgast juhatuse esimehe ja selle asetäitja.

4.11.Juhatus valitakse Tõuühingu üldkoosoleku poolt lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Võrdselt hääli saanud juhatuse liikmekandidaatide vahel teostatakse samal koosolekul järelvalimised.

4.12.Juhatus peab oma üldkoosolekuid vastavalt vajadusele. Juhatuse koosolekud kutsub kokku ja neid viib läbi juhatuse esimees. Kui juhatuse esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita, on need ülesanded juhatuse esimehe asetäitjal. Koosolekud protokollitakse. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsused tehakse koosolekul osalenute lihthäälteenamusega.

4.13.Tõuühingu juhatuse kohustuste hulka kuulub:

  • Tõuühingu tegevuse üldine juhtimine;
  • Tõuühingu raamatupidamise korraldamine, varade hoidmine ja kasutamine;
  • sisseastumis- ja liikmemaksude, samuti teenuste hinnakirja määramine;
  • uute liikmete vastuvõtmine;
  • kõigi Tõuühingu eesmärkidega kooskõlas olevate küsimuste otsustamine ja korraldamine, mis ei ole üldkoosoleku pädevuses.

 

4.14. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Tõuühingut kõikides õigustoimingutes üksi.

REVISJON

4.15.Üldkoosolek võib määrata revidendi viieks aastaks.. Revidendil on õigus tutvuda kõigi kontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning saada vajalikku teavet.

4.16.Kui Revident on valtiud, esitab Juhatus majandusaasta aruande revidendile vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist. Revident koostab majandusaasta aruande kontrollimise tulemuste kohta aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.

4.17. Revidendiks ei või olla Tõuühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

5. MATERIAALSED VAHENDID

5.1.Tõuühingu vahendid moodustuvad sisseastumis- ja liikmemaksudest, vabatahtlikest annetustest, tuluüritustest saadud laekumistest.

5.2.Tõuühingu vahendeid tohib kasutada ainult põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

5.3. Sihtotstarbelisi laekumisi tuleb kasutada vastavalt annetaja soovile ja tingimustele.

6. TÕUÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE VÕI JAGUNEMINE, VARA JAGAMINE

6.1.Tõuühingu lõpetamise alus on:
6.1.1 üldkoosoleku otsus;.
6.1.2. pankrotimenetluse alustamine Tõuühingu vastu;
6.1.3. liikmete arvu vähenemine alla kolme; 6.1.4. üldkoosoleku võimetus valida juhatus ja määrata revisjonikomisjon;
6.1.5. muu seaduses ettenähtu alus.

6.2. Tõuühingu lõpetamine ja vara jaotamine, ühinemine või jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduse kohaselt.