top of page

Aretus

Eesti Prantsuse Lamba - ja Karjakaitsekoerte Tõuühing on kehtestanud soovituslikud aretusnõuded Pürenee mäestikukoertele, et edendada vastutustundliku aretust.

  • Mitte kasutada aretuses koera, kellel on allergia, hambumusviga, peitmunandilsus või agressiivse/üliarg iseloom.

  • Mitte kasutada koeri, kellel on diagnoositud pärilikke silmahaiguseid (PRA, kae, entroopium, ektroopium)

  • Emasekoera esmapoegimisel peaks vanus jääma alla 5.a. ja viimasel poegimisel 8.a.

  • Mitte kasutada aretuses emast koera, kellel on eelnev pesakond sündinud keisrilõikega.

  • Mitte kasutada koeral kellel on diagnoositud ristatisideme rebend, põlvekedra luksatsioon (patella luksatsioon) ja OCD ehk lõhustuv osteokondriit.

  • Puusaliigeste düsplaasiauuringu tulemus: A, B või C. (C-puusadega koera võib paaritada ainult A-puusadega koeraga.)

  • Küünarliigeste düsplaasiauuringu tulemus: 0

  • Põlveuuring tulemusega: 0

  • silmauuring tulemusega “puhas”, ei esine PRA , HC, RD tunnuseid.

  • Näitusehinne (minimaalnõuded välimikuhindele): hinne “suurepärane” ühelt ametlikult näituselt vähemalt 19 kuu vanusena.

  • Aretuses kasutada emast alates 24 kuu vanuselt ja isast alates 18 kuu vanuselt.

Soovitused peavad olema täidetud enne paaritamist.
FCI reeglite kohaselt uuritakse suurte ja gigantsete tõugude puusaliigeseid minimaalselt alates 18 elukuust.

Teadmiseks

Lisaks peab aretuses lähtuma ka EKL-i tõuraamatu määrusest, mille kohaselt:

  • Aretuses tohib kasutada emaskoeri vanuses 18. elukuust kuni 9- aastaseks saamiseni. Isaskoeri võib aretuses kasutada alates 10. elukuust.

  • Emaskoera võib uuesti paaritada, kui eelmine pesakond on vähemalt 8 kuud vana.

  • Sama vanemate kombinatsiooni võib aretuses kasutada kuni kolm korda.

 

Mida veel peaks teadma

  • Vältima peab moeisaste ülekasutamist. Ühe koera järglaste arv ei tohiks ületada 10% kahel järjestikusel aastal või 5% neljal järjestikusel aastal sündinud kutsikate arvust.

  • Säilitada ja suurendada osalemisaktiivsust tõugu karjavalvekoertena.

  • Kui isane koer ei ole osalenud näitustel, siis loomaarsti tõend munandite normaalse arengu kohta.

  • Aretuses tuleb eelistada koeri, kellel pole probleeme ei paaritumisel ega poegimisel.

Geenitestid on vabatahtlikud, kuid aitavad teha paremaid aretusvalikuid. Geenitestide abil on võimalik välistada mitmete raskete terviseprobleemide ilmnemist või märkimisväärselt vähendada nende tõenäosust.

Soovituslikud geenitestid pürenee mäestukukoertel: degeneratiivne müelopaatia - DM,  multifokaalne retinopaatia - CMR1, Canine Thrombopathia- veritsushaigus, neuronaalne degeneratsioon - NDG

Enamus eelmainitud geneetilistest probleemidest avalduvad alles koera vanemaks saades, seega kutsikat valides ei ole pealevaadates võimalik öelda, kes haigestub ja kes on terve. 

Pärandumine: haiguse ilmnemiseks on vaja saada mõlemalt vanemalt mutatsiooniga geen. Ohtlikud/mittesoovitavad vanemate kombinatsioonid on allolevas tabelis märgitud punase taustaga.

  • Clear/Normal – puhas, mutatsiooniga geeni ei leidu

  • Carrier – kandja, omab mutatsiooniga geeni

  • Affected – haige, omab kahte mutatsiooniga geeni

1_Autos_rec_1-1.png
bottom of page