Briard - Berge de Brie
"Briard - prantsuse lillelaps"
Briard on vana koeratõug. Tõu päritolu ulatub ajas tagasi rohkem kui 1000 aastat. Väidetavalt on nende sünnipära seotud karmikarvaliste lambakoertega, kes saabusid Euroopasse keskajal koos Aasia päritolu vallutajatega. Juba sünnipäraselt prantsuse päritolu briardid olid pikka aega peetud lambakoertena. Tõunimi “briard” võeti kasutusele alles 1989. aastal. Pikem ja vanem tõunimi “Chien Berger de Brie” (Brie lambakoer) oli esimest korda kasutusel 1809.aastal põllumajandusnäitusel Rozier Abby’s kirjeldades pikakarvalist lambakoera. 1863.aastal toimus Pariisis esimene koertenäitus, kus emane koer sarnane briardile võitis tiitli Best in Show. Esimese tõustandarti ehk sel ajal nimetatud tõukirjelduse kirjutas Prantsuse Lambakoerte Klubi 1897.aastal, kirjeldades väga täpselt just tõu lainjat karmi karva. FCI kinnitas tõustandarti 1988.aastal.
“Chien Berger de Brie” nime saamisloost on tuntuimad kaks varianti. Esimene seletus nimele on, et tõug on pärit muistsest Brie regioonist, Pariisi ümbrusest ja sealt ka nimi. Palju romantilisem variant nime saamisloost põhineb aga vanal keskaegsel legendil, mis tuletab meelde Sir Aubry de Montdidieri tapmist. Tapetu koer võttis ise asja käsile ja jälitas katkematult salamõrvarit, meest nimega Macaire. Tänu koera jälitustööle tabati Macaire ning kuningas ordineeris, et juriidiline vastandamine toimub tabatud mehe ja teda jälitanud koera vahel. See vägagi imelik konflikt leidis aset 1371.aastal de Notre Dame’i saarel ja koer, keda selles loos kirjeldati oli väga sarnane briardile. Koer jäi vastandamises võitjaks. Legendis mainitud koeratrõug võis olla sel ajal tuntud kui Aubry koer (Chien d´Aubry) ja on lihtsalt jälgitav, kuidas see nimepilt võis muutuda üldiseks Chien de Brieks.Briardi ajalugu ulatub tagasi sama kaugele kui Charlemagne’i oma, olles kujutatud sel perioodil gobeläänidel. Ajalugu mainib ka kahte briardi, kes kuulusid Napoleonile.
Selle tõu kõrvade kupeerimine on vana tava. Originaalis kupeeriti kõrvu nii, et jäid mõned paljad kohad, kust teised koerad või hundid üritades karja rünnata, võisid haarata. Briard on väidetavalt vanim Prantsuse lambakoera tõug. Briardile sarnaseid koeri on kunstis kujutatud juba 8.sajandil ja kindlate allikate andmetel 14.sajandil. Algupäraselt oli selle tugeva kaitsja kohustus takistada hunte. Alles umbes 1900. aastal sai temast ka näitusekoer. Tõestust on leidnud fakt, et Thomas Jefferson ostis mõned esimestest briardi tõugu koerterst Uude Maailma – Ameerikasse. 1789. Aastal tutvustas prantslane La Fayette Jeffersonile briardi tõugu ning viimasest sai selle tõu tuline austaja. Jeffersonist sai ka üks esimestest nö. briardi kasvatajatest Ameerikas. Mingi aja pärast aga kaotas tõug populaarsuse ja uued koerad toodi Ameerikasse alles pärast I Maailmasõda Ameerika enda sõdurite poolt.
Briardi kasutati väga universaalse koerana: majapidamises koerana, kellel oli palju erinevaid ülesandeid täita, ladude valvekoerana, karjatamisel karjakoerana. Briard oli lambakarjuse partner – kaaslane, aidates teda töös eluskarjaga. Ta toetus talle pandud ülesannete täitmisel oma loomulikule intelligentsusele ja iseseisvusele. Ta oli perekoer, kes läks ööseks koos karjaga koju, et valvata seal oma peret ja nende maist vara.Briard on tark ja tal on harukordne võime õppida paljusid erinevaid käsklusi ja täita kohustusi, mis talle on antud. Põhiliselt kasutati briardi kui farmikoera tihedalt asustatud Prantsuse orgudes, kus kasvatati erinevaid põllukultuure. Lambad tohtisid rohtu süüa põldude vahel kulgevatelt radadelt ning briardid pidid jälgima, et lambad sööksid tõesti ainult rohtu, mitte ei rüüstaks põlde. Briard ajas igapäev lambad karjamaale ja õhtul hilja jälle koju tagasi. Briardi kasutati ka väga-väga suurte lambakarjade ajamisel suurtel Prantsuse territooriumidel, kus olid söödavad lauskarjamaad ja suvisel ajal mägikarjamaad. Neid väga suuri lambakarju aeti jalgsi söödavatele aladele. See nägi välja midagi taolist nagu vanasti liikusid suured karjafarmid Lääne-Ameerika ja Kanada vahet. Öösel olid briardid nende suurte karjade juures valvsad ja erksad valvekoerad, kaitstes karjuseid ja karja huntide ning varaste eest.
Millisele inimesele sobib briard?Alustagem sellest, et briard töökoer ja on kasvult suur tõug, emaste koerte kasv on 56 – 64 cm ja isaste 62 – 68 cm. Karv on katsudes karm, ilus pikk ja kergelt lainjas. Värvustest on lubatud kõik ühevärvilised värvused väljaarvatud valge, kastanpruun, mahagon. Briard on haukuja koer, hääl on olnud läbi aegade tema “töövahend”. Häälega annab ta märku kõigest, mis tema tähelepanu köidab. Ta on tugeva oma territooriumi valvamise instinktiga. Tõug on väga aktiivne ja tugeva iseloomuga. Inimene, kes soovib endale briardi, peaks seda kõike meeles pidama. Omanik peaks olema samuti aktiivne koeraga tegeleja, pakkuma oma koerale võimalusi näidata end suurepäraste tööomadustega tõuesindajana (treeninguteks sobivad erinevad koolitusliigid: agility, sõnakuulelikkus, kuulekus, päästekoolitus jne.). Ka peab omanik suutma selle tõu tugevat iseloomu taltsutada. Ära ei tohi unustada ilusat pikka briardi karva, mis nõuab järjepidevat hooldamist. Kamm ja koer peavad juba beebikutsika põlves sõbraks saama.
Briard on tundliku natuuriga – ideaalis peab elama inimese kõrval. Seda koera ei peeta üksi õues. Ilma piisava tähelepanuta muutub briard agressiivseks. Ja tähelepanu vajab ta palju! See on sajandite pärand, mil briard elas sõna otsesesmõttes inimese kõrval. Tema pere on talle väga tähtis ning kui keegi perest on ära siis on suur mure selle koera südamesse kiire tulema. Teiste koerte, teid külastavate sõprade ja ka lastega tuleks briard sotsialiseerida varases nooruses. Teiste koertega seepärast, et dominantne loomus harjuks ka teistega ning lastega just seetõttu, et briard on väga elavaloomuline ning mänguhimuline aga suures mängutuhinas läheb see tema kogukus meelest ning laps võib viga saada. Sõbrad aga tahavad sellest ustavast valvurist ilma tülita mööduda. Briard on väga hästi treenitav, silmas peab pidama, et briard võtab õppust praktiliselt kohe ning treeninguid alustates tuleks kõik elemendid kohe õigesti selgeks õpetada, ümberõpetada on hiljem väga raske, sest briardil on super-mälu.
Ja lõpetuseks … briardile meeldib tohutult karjatada. See on olnud tema töö läbi tõuajaloo. Tänapäeval olgu tema karjaks lambad, sõber-koerad jt. – kõik sobib, mis liigub – ja siis läheb briardi silm särama ning koera sisse tuleb see uhke ja uljas hoiak – mina teen tööd!
Briard kuulub FCI rühma 1 alarühma 1: Lambakoerad
