Pürenee mäestikukoer
Suur valge pürenee mäestikukoer on pärit Prantsusmaalt Püreneede mägialadelt, kus teda kasutati mäestikus karjatamisel karjakaitsekoerana. Kõrgetel mägistel aladel vajati kahte tüüpi karjakoeri; pürenee lambakoera karja ajamiseks ja pürenee mäestikukoera karja kaitsemiseks. Võimas ja tugeva luustikuga elegantne pürenee mäestikukoer kaitses kogu hingest lambakarja huntide, karude ja kahejalgsete eest ning oli lossides ja mõisates populaarne valvekoer. Pürenee mäestikukoer lemmikhüüdnimega püreneekas on tänapäeval eelkõige pere- ja seltsikoer, kes ei ole kaotanud oma valveinstinkti.
Arvatakse et püreneekate eellased on pärit Lääne-Aasia Anatoolia mäestikualadel elanud koertest. On leitud pürenee tüüpi suurte koerte fossiilseid jäänuseid, mis pärinevad pronksiajast 1800 – 1000 e Kr. Arvatakse et suured valged, peamiselt valvekoerad liikusid koos rändureist karjakasvatajate ja foniikia kaupmeestega mööda maad ja merd Anatoolia mäestiku aladelt Euroopasse. 12.sajandist pärineb huvitav baraljeef Garcassone’i lossi põhjaväravas, mis kujutab Prantsuse kuninga vappi hoidvat pürenee mäestikukoera. Tõu olemasolu dokumenteeris Gaston Phobus poolt juba 14. aastasajal. Ametlikud teated Prantsusmaalt, aastast 1407, räägivad suurtest mägikoerest, kes valvasid Foix’, Orthez’, Carcassonne’i ja Lourdes’i losse. Seal kasutati püreneekaid valvuritena koos lossi vahtkonnaga ja neil olid vahtkonnas töötavate inimeste juures eraldi eluruumid. Üks koer oli ülimalt väärtuslik ning asendas kahte vahtkonna töölist. Päikesekuningas Louis XIV veetis 1675. aastal oma puhkuse Barreges’is, kus kohtas oma esimest pürenee mäetikukoera ja oli tõust nii sissevõetud, et võttis ühe koera endaga Louvre’i, samal aastal kuulutas ta pürenee mäestikukoera ametlikult õukonnakoeraks, mis tegi tõu Prantsuse aadlike seas kõrgelt nõutavaks õukonnakoeraks. Koerad olid juba varem tuntud oma kasulikkuse poolest sõnumitooja ja veokoerana, ja neil oli suurepärane haistmismeel ja erakordselt hea nägemine, ühte pürenee mäestikukoera peeti samaväärseks kahe mehega.
Tõug on väga intelligentne, usaldusväärne, südamlik ja huumorimeelega aga samas väga isepäine ja kangekaelne. Võõrastesse suhtub umbusklikult ja territooriumile, mida valvab pürenee mäestikukoer, ei ole kerge sisse pääseda kuna oma territooriumit valvab ta väga tõsiselt. Valvekoerana tuleb teda respekteerida! Nad on imelised lemmikloomad ja väga pühendunud oma perekonnaliikmetele, vajades regulaarselt kontakti ja hellust. Hooletusse jäetud pürenee mäestikukoer ei ole õnnelik ja muutub agressiivseks! Veel üks väga tähtis iseloomujoon, mida peab tõu omamisel ülimalt tõsiselt arvestama, on see, et nad hauguvad palju. Haukumine tuleneb nende algupärasest karjakaitsekoerana töötamise ametist, kus nad andsid ümberkaudsetele röövloomadele ja varastele teada, et nemad on karja valvajad.
Kõige populaarsem on see koer arvuliselt USA-s, Prantsusmaal, Kanadas, Inglismaal, Hollandis, Belgias, Saksamaal ja Norras. Ida-Euroopa riikides on tõug suhteliselt haruldane ja paljudesse endistesse idaplokki maadesse ei ole tõug veel jõudnudki või on ainult üksikud isendid. Vähese populaarsuse põhjuseks on just koera suurus ja pidamise eritingimused ning inimeste vähene teadlikus tõust.Pürenee mäestikukoer on suur, jõuline ja elegantne koer, kelle turjakõrgus on 65-80 cm. Väga head tüüpi isenditel on lubatud kõrvalkalle 2 cm ülesse poole. Emaste koerte turjakõrguseks on standardi kohaselt 65-75 cm ja isastel koertel 75-80 cm. Püreneeka kehakaal on 40-65 kilo vahel, kindlat kehakaalumäära pole sugudele kinnitatud kuna kõik oleneb teatud tõu esindaja luustiku raskusest ja lihasmassist.
Pürenee mäestikukoer sobib inimesele, kellel on varasest east aega tegeleda koera koolitamise ja sotsialiseerimisega, et saada kutsikast ühiskonna poolt aktsepteeritud koer. Ideaalne kodu on pürenee mäestikukoerale maal, kus lähim naaber on paarisaja meetri kaugusel ja territoorium, mida omab pürenee mäestikukoer, on kindla aiaga piiritletud. Tulevasel püreneeka omanikul peaks kindlasti olema varasemaid isiklike kogemusi koerapidamisel. Kindlasti peab tulevasel omanikul olema kannatust ja huumorimeelt koeraga toimetulemisel ja ka füüsilist jõudu sellise suure maiesteetliku karjakaitsekoera rihma otsas kinnihoidmisel.
Kui olete kindel, et sellise raske karjakaitsekoera kasvatamisega hakkama, siis on teil kindlustatud pürenee mäestikukoera poolne pikaaegne armastus, hellus, ustavus ja kaitse/
Pürenee mäestikukoer kuulub FCI rühma II alarühma 2: Molossid
